1. Too kolm näidet enda tööst, kuidas õppijat, õppijate rühma ja nende eripärasid tundma õpid.
a) Kirjandiga selgitan välja õppurite suutlikkuse kirjutamise alal. Näiteks ei ole kahtlust, et alloleva kirjandi autor (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist) on astumas Isaac Dineseni või Emily Dickinsoni jälgedesse, ehkki tal muidugi ei ole nii suuri kingi kui neil. Kirjandi teemaks olid “Sinised silmad” — välja mõeldud kellegi kolmanda õpilase poolt.
b) Näidendid — viies (miks mitte ka üheksateistkümnes) klass esineb heal meelel näidenditega tahvli ees ja soovib kuulda ka näidendi taustast. Tartu Raatuse Koolis töötas isegi näitering Aplaus. Nii selgitan ma välja ekstraverdid, kes tahavad midagi öelda. Viimasel ajal ei ole näidenditest asja saanud. Ei tulda kaasa.
c) Kontrolltööd — näiteks käänete proovitöö 7. klassis. Seal olid kõik poisid. Mõned kirjutasid sõnade peale kõik käänded välja, kuulamata minu seletust, et nende kõikide jaoks on vajalikud lühendid. Aga teised ei osanud lihtsamaidki käändeid. Ei peetud vajalikuks. Suvine järeleaitamine.
2. Kirjelda, kuidas oled õppijatega suhteid kujundanud ja hoidnud. Too kolm näidet, kuidas oled loonud õppimiseks turvalise ja kaasava keskkonna.
Noorus on ilus ja ohtlik aeg seetõttu, et inimesel paljuski puudub elukogemus, millele tugineda. Mõtlen elukogemuse all kaitsekilpi, mis tuleneb vigade lahendamisest. Seetõttu on noored haavatavad, kuna neil puudub veel see kaitsekilp. Minu juurde on ilmunud nuttev poisike pretensiooniga "Kogu klass vaatas minu galeriid!" (Retsept: kaitse oma telefoni parooliga.) Teine juhtum oli nüüd talve poole. Minu juurde ilmub seitsmenda klassi poiss: "See tüdruk võttis minu prillid!" Õpetaja tüdrukule: "See tüdruk võttis? Anna prillid kohe tagasi!" Andis ka, tundub, et tegu oli intelligentse inimesega. Mõistsin, et selles klassis käib algeline flirt - tegevused flirdiks on kohati miinusmärgilised nagu ka prillide ära võtmine. See on üks osa tüdruku tähelepanu juhtimise strateegiast. Sigmund Freud tuvastas, et mitteteadvus on täis allasurutud ihasid, instinkte (eriti seksuaalseid ja agressiivseid tunge) ning hirme. Noored ei oska seda reservuaari veel ohjata. Tüdruk sublimeerib oma ihasid ja selle tulemusena - kui noor armastab kelleski mingit omadust, ta võib seda ka eitada. 7. klassi õpilastel käib asi enam instinktide pinnal, täiskasvanutel on siin erinevad läbi mõeldud stsenaariumid - must, hall, valge. Õpetaja asi on siin kohe asi lahendada.
Üks näide veel, kuidas ma Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli eesti rühmas integreerisin õpilased enda mõttesse ja kohandasin neid õppetööga. Teatavasti asutas suunamudija Andrew Tate sigma-poiste liikumise, olles ka ise moraalselt ja suhetes vastassugupoolega ebaküps. See tõi suurt vastukaja Lasnamäe Mehaanikakooli kinnisvaratehnikute rühmas. "Meie klassis on kõik sigmad," selgitab eesti keelt vabalt rääkiv õpilane. "Miks siis sigmad?" - "Naisi ei ole võtta." Ta andis, et tüdruk oli teda just maha jätnud, seetõttu teeb ta eriti rasket trenni. "Ma pean täna jälle minema rinnalt tohutuid raskusi tõstma, kas te lubate?" Lubasin. Ta kirjutas kenasti, ta ei olnud krooniline telefoniveeretaja, ja miks mitte sümpaatseid õpilasi premeerida.
3. Visualiseeri õppeprotsessi kui tervikut enda ühe tunni ja ühe õppeperioodi näitel, lisades juurde enda töökava, tunnikava, töölehtede koopiad, näited õppematerjalidest, diferentseeritud ülesanded, hindamise ja tagasisidestamise alused.
Visualiseerin enda ainet kui tervikut ühe tunni ja ühe õppeperioodi vältel.
Aeg: 18. juuni 2026 õhtupoolik.
Koht: Eesti Raudtee keeleõppeklass Telliskivi 60/2.
Õppe sihtrühm (õpilased): liikluskorraldajad, automaatika-, side- ja elektrivaldkonna spetsialistid.
Õppe eesmärk: tagada, et täiskasvanud õpilased sooritaksid eesti keeles B2 eksami, mis on vajalik raudtee ohutuseks, sidesõlmede ja pöörmete õigeaegseks ja korrektseks töötamiseks. Kuna Eesti Raudtee töökeel on eesti keel, on mu eesmärk tagada, et töös ei tekiks mitmeti mõistetavusi. Arusaamatus kommunikatsioonis võiks välja viia inimohvritega raudteeõnnetuseni.
Töökava — mida õpime eesti keeles?
Pööramine, küsisõnad, arvsõnad. Omadussõnad. Liht-, täis- ja enneminevik. Aja-, koha-, viisimäärus. Rektsioonid ja liitsõnade liitmismoodused (söön hommikust, kuulan raadiot, pudel veini / veepudel). Käänamise alused. Ühendtegusõnad. Võrded. Astmevahelduse alused. Täis- ja osasihitis. Lühendid. -lik, -line ja tegijat märkivad liited. Stilistika alused ja kirja kirjutamine.
Asesõna. Rektsioonid ja määrused. Käänete küsimused. Lause grammatilised omadused (tegevuse funktsioon, laad, objekti hulk, eitav / jaatav lause, verbi tegumoed). Süno- ja homonüümia eesti keeles. -Ma, -ta(-da) tegevusnimi. Veaohtlikud tegusõnad, välted. Tegusõna + tegusõna, hakkama-saama. Kohanimed. Välis- ja sisekohakäänded järeltäiendina (mäest alla / kooli sisse). Eessõnad ja tagasõnad. Kõneviisid.
Suhtlussituatsioonid: perekond ja amet, tee küsimine, hädaolukord raudteel ja merel, vestluse alustamine, kaupluses käik, mis muusikat kuulan, liiklus, sport, filmid, raamatud.
Tekstid: Jaan Rannapi „Sport ja kollektiivsus“, „Sellised me oleme — eestlased“, Peeter Simmi „Armastuskolmnurk“.
Mõista kuuldud teksti, mis kestab 5-7 minutit ja vastata selle kohta kirjalikult küsimustele. Vene keelest eesti keelde kirjalikult tõlkida lauseid vastavalt tunnis õpitud reeglitele. Õpetajaga peetud vestlus programmi raames või ette antud teemal, mis kätkeb 8-10 grammatiliselt täiesti korrektset lauset. Näiteks diskussioonis „Mis on kujutatud pildil?“ panevad õpilased pildil nähtud objektid tähtsuse järjekorda ja oskavad oma valikut põhjendada.
Tunnikava
Ruumilised, ajalised, abstraktsed kaas- ja määrsõnad: läbi, kõrval, asemel, kohal, juurde, ümber, ääres, äärde, kuni, äsja, hoopis, ammu, alles, ometi, ainult, praegu, üle, läbi, piki, ette, edasi, tagasi, alati, mööda jne.
Õpilased moodustavad vähemalt kolmega neist lauseid. Paaristöö: “Mis on sinu kodu ümber ja taga?” / “Mida teeksid, kui sinu kodu lähedalt läheb läbi Rail Baltica”?Kuulamisülesanne (B2 eksami teine ülesanne):
Rongijuht Piilupart sättis nokkmütsi otseks ja lükkas Viljandi jaamas kangi endast eemale. Diiselrong võttis suuna Türi poole. Sõit sujus rütmilise kolisemise saatel kuni Olustvere jaamani, kui raadio järsku ragisema hakkas.”Viljandi-Türi rongile, siin Olustvere jaamakorraldaja kuuleb!” kostus kõlarist.
“Piilupart räägib,” vastas rongijuht rahulikult.”Hoiatus! Olustvere sissesõidul on pööre number neli lukustamata. Automaatika ei anna kontrolli. Kordan: pööre neli on lukustamata ja kontrolli pole!”
Piilupart tõmbas kohe kiirust maha. Reeglid olid ranged. Ta võttis raadiojaama ja valis liini dispetšeriga ühenduse võtmiseks, et juhtunust ametlikult ette kanda, nagu eeskiri ette näeb.
“Dispetšer, siin rongijuht Piilupart reisilõigul Viljandi-Olustvere,” teatas ta selgelt. “Sain just Olustvere jaamakorraldajalt teate, et sissesõidupöörang number neli on lukustamata ja kontrollita. Võtan kiiruse maha ja jään foori ette seisma, kuni pööre on klambriga fikseeritud. Ootan teie edasisi korraldusi.”
Dispetšer kinnitas teate kättesaamist ja andis käsu oodata, kuni teemehaanik pöörme kohapeal käsitsi lukustab. Piilupart lasi rongi pika sisinaga seisma, teades, et ohutus on raudteel alati esikohal.
Küsimused peale suulise testi kuulamist:
1) Mis oleks muutunud, kui rongijuht oleks öelnud “Piilupart räägib” asemel “Piilupart kuuleb”? (Vt kaas- ja määrsõnade osa ülevalt. See on esimene koht, kus õppuril läheb vaja sõnu “asemel” ja “kohal”, samuti eessõna “ette” ja ajamäärust “edasi”.)
2) Milline olukord võis valitseda sissesõidupäärangutel üks, kaks ja kolm?
3) Millised võisid olla dispetšeri edasised korraldused?
Selle järel ülesanne raamatust “K nagu Kihnu” ja eelneva kinnistamine. Selleks on vajalik kellatundmisharjutus: “Alates… kuni…” — taas määrsõnad.
Tunni lõpuks: arutlemisülesanne — B2 eksami viimane ülesanne.
Tee nii, nagu helistaksid järgnevate kuulutuste peale:
Paaride tantsukursus algab 22. novembril. J. A. Kiir
Kodus: lk 13 ül 1-16
Hindamine: Hinne A – kõik tingimused täidetud, B – midagi puudu; C – kaks tingimust täitmata…
Tunnikonspektid lühemalt:
Valik töölehti eesti keele kui teise keele õppijale:
Väike eestlane tohutu suures vene koolis
4. Kirjelda, mida väärtustad õppevara juures. Too kaks näidet 1) enda kasutatud, 2) kohandatud ja 3) koostatud õppevarast.
Väljavõtteid Eduard Vilde teemalisest töövihikust. Ole seda nii kasutanud, kohandanud, kui koostanud.
Kuid tavaliselt ma kasutan õpikuid, enda kirjutatud töölehti ja sektsioonis "Minust" kirjeldatud veebilehekülgi.
5. Selgita, kuidas tekitad enda aine vastu huvi – too kolm võimalikult konkreetset näidet.
a) Matkin enda kunagisi väga inspireerivaid õppejõude, eelkõige itaalia kirjanduse lektorit Ülar Ploomi. Usun, et seda, mida mina kuulsin 1992. aastal, võib juba 2026. aastal vahendada küll. Kõnelesin 10. klassile nii palju Dantest ja Petrarcast, et isegi sotsiaalpedagoogi juurde kutsutud noored heitsid mulle ette: "Te räägite ju ainult Dantest ja Petrarcast!" Muidugi mitte "ainult", aga suurepärane, et nad minu tegevuse tulemusel neid suurkujusid nimepidi teadsid! Igas koolis see nii ei ole. Müütiline keskaeg, tugevad rüütlid ja targad daamid peaksid kõnetama Tallinna Tehnikagümnaasiumi noori.
b) 2023. aastal õhtuses B2 tasemeeksami täiskasvanute rühmas ütles üks õpilane: "Tahame veel käändeid! Andke meile veel laadivaheldust, me tahame veelgi käänata!" Mõtlesin väikese eesti keele suureks, headuse ja vene õppuritest lugu pidamisega äratasin huvi enda aine vastu.
c) Rooma kultuur. Tartu Raatuse Kooli üheksas klass kaheksa aastat tagasi, minu õpetajatöö esimene nädal. Teatavasti jagunevad sealsed õpilased kuuendas klassis tasemerühmadeks. Mina: “Ma annan teile kohustusliku kirjanduse nimekirja pärast kahte nädalat. Naaber-rühmas tehakse ka nii.” Klassi liider ütleb mulle: “Julge erineda!” S.o parafraas roomlaste ütlemisest sapere aude, julge teada. Läksin Tartu Raatuse Kooli klassikalisi väärtusi õpetama, ent sain teada, et neist juba teatakse! (vt ka punkt 7 — üldpädevuste arendamine).
6. Väärtuste kujundamine ja järgimine - Kirjelda, kuidas kujundad ja järgid õppijatega väärtusi läbi kolme näite.
a) Klassikaliseks väärtuseks on ju vabadus. Rääkisin Voltaire'i "Candide'st" 7. klassis. Filosoof Pangloss esindab seal Leibnizi suunda, et Jumal on täiuslik ja Universumis, mida ta lõi, on kõik hästi ära paigutatud. Lisainfot minu kodulehelt:
See tähendab, jätkasin, et kõik, mida me Leibnizi järgi siin maailmas näeme, on perfektne. Reageeris üks eriti tark 7. klassi õpilane: "Aga sel juhul ei ole mingit vaba tahet!" See on täiesti objektiivne seisukoht, tõesti pole. (See on 2019. aasta lugu.)b) Oleme eesti keele tunnis 8. klassis meedia teema raames vaadelnud Eesti Vabariigi väärtusi ja õpilased tegid keelelist korrektuuri Toomas Hendrik Ilvese lausele "Me võtame tagasi Eesti riik!" Siin peegelduvad patriootilised väärtused, kuna analüüsisime Eesti Vabariigi presidendi loomingulist pärandit.
c) Literatuurselt väljendudes on mul nõrkus klassikaliste kultuuride vastu: kreeka, rooma, semiidi ja sumeri. See tuleneb mu õppejõududest Eesti Humanitaarinstituudi perioodil 1990-1993, kes eesotsas Einar Laigna, Ülar Ploomi, Jaan Lahega seda regiooni ja ajalooperioodi väärtustasid. Sama ideede ruumi olen pakkunud ka enda õpilastele.
7. Too kaks näidet, kuidas enda tundides või tunniväliselt õppijate igat üldpädevust arendad. Analüüsi, kuidas oled õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege juhendanud ja loonud organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks.
a) kultuuri- ja väärtuspädevus - minu kirjanduse tunnid;
b) sotsiaalne ja kodanikupädevus - korraldasime koos inimeseõpetuse õpetajaga Tartu Raatuse Koolis 2019 ühise tunni läbi löömiseks ühiskonnas, vt eestpoolt;
c) enesemääratluspädevus - olen soovitanud mõnele õpilasele karjääriteed;
d) õpipädevus - tunni alguses seismisega 5. ja 6. klassis olen tutvustanud kooli korda ja hõlbustanud õpipädevusi. 7. klassis seismine ja vaikimine toimib 30 sekundiga, siis pärast seda võivad kõik istuda. Olen ka tunni alguses seismise ajaloolist tausta selgitanud. Bengt Gottfried Forseliuse targad õpilased käisid ühes õpetajaga Rootsis ennast presenteerimas, 1688 uppusid kõik Läänemerre. Olen õpilastele kõnelnud seda, et seisame Bengt Gottfried Forseliuse ja tema õpetaja mälestuseks. Edasi jätkub jutt kirjakeele ajaloost. Kuna mul on eesti filoloogi diplom, siis see hõlbustab mu tunni andmist. Samuti võin ma anda õpilastele infot selle kohta, kuidas võita Eesti romaanivõistlust;
e) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus - mul oli loeng bakteritest. Loengu kokkuvõtet võib lugeda:siit.
f) ettevõtlikkuspädevus - olen käsitlenud eesti keele tundides börsikäitumist;
g) digipädevus - olen mõnele õpilasele selgitanud, kuidas teha kodulehekülge, vt mu eelnevat kodulehte;
Meil on üldlevinud praktika, et eesti keele õpetajaid teise keele tundideks võetakse tööle õpetajaid, kes on venekeelsed ja eesti keelt vajalikul tasemel ei oska (eesti keele oskuse nõue on pidevalt üleval, kuid napib filolooge, nende hulgas õpetajakutsega töötajaid). Nii ka meil Lasnamäe Mehaanikoolis tuli tööle noor sümpaatne eesti keele õpetaja. Venelasena rääkis ta küll hästi vene keelt, aga eesti keele oskuse poolest ta tase oleks B2 (kui sedagi). Püüdsin teda õpetada, andsin talle grammatilisi sihte, kuidas enda oskust parandada. Lihvisime tema keeleoskust.
8. Too kaks näidet, kus oled 1) õppijaid sihipäraselt võimestanud, 2) suunanud neid aktiivselt enda õppimise ja arengu eest vastutust võtma. Analüüsi näidete kaudu, kuidas toetad kolleege oma organisatsioonis õppijate võimestamisel. Too kaks näidet võimalikest stereotüüpidest enda töös.
a) näide 1. Õpilase ettevalmistamine ülevabariikliku kirjandusvõistluse võitmiseks. Fr. R. Kreutzwaldi muuseum Võrus kuulutas 2022.a välja üle-eestilise kirjandusvõistluse, mille teemadeks olid: a) kiri mõnele Kreutzwaldi tegelasele; b) kiri Kreutzwaldile endale. 9. klassi õpilane valis teise teema, palju valiti ka esimest ja mina olin nende õpilastega rahul. Hindasin parimaid tegijaid viiega. Teise teema tarbeks ma muidugi selgitasin, kuidas Koidula pärast "Emajõe ööbiku" ilmumist Kreutzwaldil külas käis, kuidas proua Kreutzwald sellesse suhtus. Kuidas nende kirjavahetus edasi arenes, millega Koidula oli rahul ja Kreutzwald polnud rahul. Õpilane kirjutas kaks töövarianti, milles mul polnud midagi parandada, küll aga pakkusin ideid. See on kirjanduse õpetajate puhul sagedasti esinev juhtum, et koostöö õpilasega toob võidu ka Eesti tasandil. Õpilane tuli oma ilusa tööga Eesti tasemel kolmandaks. Teise näitena võib tuua enda õpilase ettevalmistamise meedia olümpiaadiks Tartu Raatuse Koolis. Ta saavutas Tartumaal sel olümpiaadil teise koha.
Minu tööleht meedia olümpiaadile suunduvale õpilasele:
a) näide 2. Kuidas ma olen suunanud õpilast enda õppimise ja arengu eest vastutust võtma? Peale eelmainitud olümpiaadide ja konkursside võitu õpetaja ja õpilased reflekteerisid koos saavutatut ja uurisid, kuidas minna sellest punktist edasi. Alaealised ei võta vastutust. Nad ootavad, et neid juhendatake. Õpetaja suhtes on mõnikord usaldus ja headel õpilastel pole stereotüüpe.
Stereotüübid minu töös võivad avalduda lapsevanemate tasandil. 1994-1998. aastatel sündinud lapsevanemad on küll ise käinud eesti koolis, kuid ei mäletata kooli probleeme. Arvatakse, et kodenud pedagoog annab kõigile, ka neile, kes ei taha, hea hariduse, "paneb kulbiga pähe". Katrin Luhaäär, Ristiku Põhikooli direktor: "Vene lapsevanemad panevad oma lapse eesti kooli arvates, et nüüd ta omandab keele." Üldse mitte! Kui klassis on kaks venelast, nad suhtlevad ainult omavahel. Ühtegi eestlast mängu ei võeta. Kui eestlased nende seltskonda tulevad, siis see tähendab, et vene laps on eesti koolis käinud esimesest klassist (Järveküla Kooli, Tallinna Tehnikagümnaasiumi näide). Kui laps on tulnud eesti kooli kümnendasse klassi, siis ta eesti õpilastega ei kontakteeru. Mul oli kaks sellist õpilast 10. klassis. Ma küsin: "Kas te eesti keelt oskate?" (Raputavad pead; vanemad on nad küll pannud eesti kooli gümnaasiumi ossa, kuid nad pole kunagi ühe eestlasega rääkinud.) "Võite tulla minu konsultatsiooni igal teisipäeval." Kahjuks õpilased ei ilmunud. Ma ei tea, mis neist edasi sai peale minu negatiivset hinnet. Olin neid valmis õpetama ükskõik kui kaua. Õpetamisel ma ei loe minuteid ega tunde. Mulle on oluline tulemus.
Väga levinud stereotüüp on õpetajast, kes kannatab müra all. Lapsed karjuvad, õpetaja kardab. See on pigem 1970. aastate kujutluspildike. Mu tunnid ei ole olnud mürarikkad. Põhiline on olnud ikka mobiiltelefonidesse hiilimine, õpilasel kaob tahtejõud, ta läheb kergema vastupanu teed. Käsid tal telefon minu laua peale tuua, ta ignoreerib käsku. Temaga ei saa midagi teha, lapsevanem kirjutab ju kohe direktorile, kui mina midagi ette võtan. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis kehtestas direktor korra, et kõik peavad oma telefonid panema kastikesse. Ka selle juures oli palju vaidlemist, minu manitsemisi. Tekib ka arusaamatusi teisel poolel: peale tunni lõppu võtavad kõik oma telefonid, üks jääb ikka kasti. Mina jooksen õpilastele garderoobi järele: "Kelle telefon? Kes unustas?" See asjake jääb nüüd nädalaks minuga. Seal käisime see-eest palju õppekäikudel ja õpilased ning õpetaja harjusid teineteisega täielikult.
9. Lisa kolm näidet antud tagasisidest õppijale. Lisa kolm enda tunnis kasutusel olevat hindamismeetodit. Analüüsi, kuidas toetad kolleege sobivate ja õppijaid kaasavate meetodite kasutamisel.
Analüüsi, kuidas toetad kolleege sobivate ja õppijaid kaasavate meetodite kasutamisel.
Jagasin kolleegiga B1 taseme õpikut, mis oli 2026. aastal välja antud, mille äsja ostsin. Info selle kohta polnud jõudnud veel kõigi kolleegideni.
10. Ava paari näite kaudu, kuidas kasutad mõtlemisel süsteemset arutlust, mõtestad protsesse, nähtusi ja nendega seotud osapooli ning selgitad nendevahelisi suhteid, valikute tegemisel alternatiivide tugevusi ja nõrkusi ning lood saadud teadmistest uusi tervikuid ja teed järeldusi.
Süsteemse arutluse kasutamiseks on mul veaanalüüs. Kõigepealt teen ma süsteemse mõtlemise teel kindlaks: kas minu kui õpetaja mõtlemine on süsteemne? Kindlasti, kuid eksimine on inimlik ja vead juhtuvad. Vigade ära hoidmiseks on mul Gordon Paski vea-analüüs. Vigade teooria klassik on Briti küberneetik Gordon Pask. Pärast vea tegemist asub inimene oma teadvuses välja töötama servomehhanismi, et sama viga ei korduks. Servomehhanism hoiatab halva taas toimumise eest, on oma olemuselt alarmolukord ja selle loomiseks on vaja kulutada eraldi energiat: et ma kindlasti ei teeks nüüd uut viga! On see aga juba loodud, siis energiat enam üldse ei kulu. Paski küberneetilised mudelid näitasid, et vilunud õppijad ja oma ala meistrid ei vajagi vigade tuvastamiseks alati välist reageeringut. Kogenud praktiseerija arendab välja sisemise tagasisideahela ning saab sageli juba enne välise tagasiside saamist aru, et ta tegi vea. See võimaldab kiiresti ennast korrigeerida, mida olen teooria järgi ka teinud. Näiteks: kui õpilane on ühe korra oma telefoni kastikesse unustanud, siis teist korda ta enam ei unusta. (Pask 1966).
.11. Kuidas mõtestan protsessidega seotud osapoolte tegevust?
Töötasin välja psühholoogilise teooria selle kohta, kuidas primitiivne (teismeliste puhul kiire, instinktiivne) mõtlemine ennast avaldab. Siin on mitmed mõtlemismängud.
a) Mõtlemismäng "See asi, too asi".
Mina sulle, sina mulle. Näiteks kiskjad mängivad seda mängu oma kutsikatega. Kui keegi teeb midagi head, siis käivitub temas tasu ootus: mina pean samuti midagi saama! Õpetaja tavaliselt ei saa oma pooltasuta jagatu eest midagi. Mõtlemismäng seisneb selles, et me teeme paljusid asju tasu ootuses, aga tihti võiksime mitte tasu oodata. Näiteks mu koolivend salvestas ülikooli ajal Einar Laigna loengu ja avaldas selle oma nime all Loomingus. Õppejõud: "Pruukige tasuta terviseks ja võltsige, kui palju soovite!" Tema poolt oli kristlik halastus ja andestus. Õpetaja andestab tunnis palju kordi.
b) Mõtlemismäng "See on vale asi, too teine".
See mõtlemismäng on ürgne, ulatudes tagasi neisse aegadesse, mil seltskond tuli jahilt tagasi vale asjaga (vale loom, liiga mädanenud jpm). See tähendab olukorda, milles keegi teeskleb, et ta on tegija, kuid vales keskkonnas. Lasnamäe Mehaanikoolis tuli üks õpilane mulle kõnelema, et ta on vales keskkonnas. "Miks nii?" küsin mina. "Olen venelanna. Ema ja isa ei luba mul eesti keele tundides käia, sest eestlased ülbitsevad liiga palju oma keelega." Võtsin pinged maha, lubasin tal tunda ennast vabalt ja joonistada iga ülesande lõpus rahvuslik pilt.
12. Ava paari näite kaudu, kuidas lood, hoiad ja arendad teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, väljendades end selgelt ja viisakalt; märkad enda ja teiste vajadusi, ootusi ja emotsioone ning kohandad suhtlust, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda.
a) 1997-2005 oli Loomingu peatoimetajaks Udo Uibo. Tal oli palju teeneid, et minu lood sel perioodil ridamisi ilmusid. Tunnen ennast tema ees tänuvõlglasena: mitte igaüks ei mõista kirjutava inimese hinge. Nüüd kohtasin teda uuesti ja palusin luba taaskohtumiseks. Mul on talle veel vaja tänu väljendada. Enda kunagisele õppejõule Einar Laignale pühendasin raamatu In Christ We Speak: The Story of Lutheran Sects (2021). Käisin tal külas raamatut kinkimas ja teenisin välja õpetaja märkuse, et tema õpilane on siiski kuhugi jõudnud. Nii loon ma sotsiaalset võrgustikku, mis on vajalik vaimseks eksistentsiks.
b) Kohandan suhtlust vastavalt kaasvestleja vajadustele. Kui õpilane kirjutab tund-tunnilt ajaloolist romaani, siis ma innustan teda enda kirjutamiskogemusega. Samal ajal jälgin, et ta omandaks ka ette nähtud ainepädevusi vastavalt põhikooli ainekavale.